Mõlema üritusega taheti tähelepanu juhtida sellele, et olukord Eestis nõuab rahvaalgatuse taasseadustamist.
Põhiseaduse §1 järgi on meil „kõrgema riigivõimu kandja rahvas", § 56 lõige 2 järgi „kõrgemat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu /-/ - rahvahääletusega". Samas pole rahval vähimatki võimalust sekkuda üleolevate võimurite tegemistesse. Selle asemel peab rahvas iga nelja aasta tagant üle ehk siis ära andma oma otsustusõiguse riigiasjade üle nendele samadele tegelastele, kes vähemalt meie silmis on kaotanud igasuguse usalduse. Meie sirguva põlvkonna hinges ei sünni ega kasva ausust, usaldust ega ustavust ühiskonna ega riigi vastu, kui paberil seisab üks, kuid tegelikkuses kehtivad hoopis muud asjad. See on pettus ja silmakirjalikkus, lisaks veel põhiseaduse täielik eiramine. Sellele tuginedes nõuabki Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) rahvaalgatuse taaskehtestamist, nagu see oli sätestatud Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseaduses.
