Ühiskonnaõpetuse õpik aastast 1934 seletab järgmiselt:
Rahvas märkab ka ise, kui riigis midagi pole korras ja on vaja uusi seadusi. Sellest hakkavad kirjutama ajalehed. Need püüavad näidata, milles seisneb viga ja milliseid seadusi tuleks anda või milliseid endisi muuta. Need, kel seadus- eelnõude esitamise õigus, võtavad harilikult rahva poolt näidatatud puudused kaalumisele ja, kui leiavad olevat põhjendatud, algatavad ning esitavad vastava seadus- eelnõu.
Ometi võib juhtuda, et seadus- eelnõu ei esitata, olgugi et rahvas selle leiab olevat vajalise. Nüüd on rahval ise õigus algatada ning esitada eelnõu. See on temale kindlustatud Põhiseaduse §§-ga 29 ja 31.
Rahvaseadusandluse käik on järgmine. Keegi kodanikest (või ka mitu kod. üheskoos) koostab seadus- eelnõu ning toimetab selle Riigikogu juhatusele. Ühes sellega esitab ta ka kirjaliku nõudmise, et sellele eelnõule antaks käik rahvaalgatamise korras. Nõudmisele peavad kirjutama alla vähemalt kolm hääleõiguselist kodanikku. Ühes nõudmisega tuleb sisse maksta 500 krooni kautsjonit.
Seejärel kogutakse linna-, alevi- ja vallavalitsuste kaudu rahvaalgatamise nõudmisele kodanikelt allkirju, et näha, kas kodanikud seda eelnõud pooldavad. Allkirju kogutakse kaks korda.
Kui esimesel kogumisel nõudmisele on kirjutanud alla vähemalt viis tuhat, teisel kogumisel vähemalt kakskümmend viis tuhat hääleõiguselist kodanikku, siis Riigikogu võtab selle seadus- eelnõu arutusele, muidu mitte, ning eelnõu esitajaile makstakse kautsjon tagasi.
Riigikogu hakkab seadus- eelnõu arutama harilikus korras. Kui ta võtab selle vastu, siis kuulutatakse seadus välja harilikus korras. Lükkab ta aga seaduse- eelnõu tagasi, siis pannakse see rahvahääletusele.
Rahvahääletust korraldab Riigikogu juhatus. Selle käik on üldiselt samane Riigikogu valimistega, ainult kandidaatide nimekirja asemel saadetakse valijaile koju kätte kaks sedelikest, ühele on pääle trükitud "poolt" teisele "vastu". On kodanik rahva algatatud seadus- eelnõu poolt, paneb ta hääletamisruumis ümbrikku sedelikese "poolt", kui mitte- siis "vastu".
Kui rahvahääletusest osavõtjate enamus on hääletanud eelnõu poolt, siis on eelnõu omandanud seadusliku jõu, ja Riigikogu juhatus saadab selle Riigivanemale välja kuulutamiseks.
J. Parijõgi, T Adamson "Noor kodanik", lk. 59- 62.
